- OMX Baltic−0,08%300,34
- OMX Riga0,55%893,41
- OMX Tallinn0,2%2 062,42
- OMX Vilnius−0,34%1 194,45
- S&P 5000,00%6 092,16
- DOW 30−0,25%42 982,43
- Nasdaq 0,31%19 973,55
- FTSE 100−0,46%8 718,75
- Nikkei 2251,39%39 483
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%91,38
- OMX Baltic−0,08%300,34
- OMX Riga0,55%893,41
- OMX Tallinn0,2%2 062,42
- OMX Vilnius−0,34%1 194,45
- S&P 5000,00%6 092,16
- DOW 30−0,25%42 982,43
- Nasdaq 0,31%19 973,55
- FTSE 100−0,46%8 718,75
- Nikkei 2251,39%39 483
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%91,38
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tallinki kahjum 13 miljonit
Börsifirma ja selle tütarettevõtted vedasid esimeses kvartalis kokku 1,8 miljonit reisijat, mida on 5,9% vähem kui sama perioodi jooksul eelmisel aastal. Sellele vaatamata kasvas kontserni auditeerimata müügitulu 1,9 miljoni ehk 1% võrra kokku 190,2 miljoni euroni ja kulumieelne kasum (EBITDA) kasvas 15 miljoni euro ehk 335% võrra, 19,5 miljoni euroni. EBITDA marginaal oli 10,2%, võrreldes mullusega, mil see oli 2,4%.
Ettevõtte teatel tehti eelmise majandusaasta jooksul erinevaid laevade opereerimist puudutavaid muudatusi, mis avaldasid enim mõju kasumlikkusele esimeses kvartalis ehk madalhooajal. Samas tuuakse välja, et vaatamata reisijate arvu kahanemisele tõid tehtud muudatused kaasa müügitulu kasvu ning kasumlikkuse paranemise läbi kulude kokkuhoiu.
Esimeses kvartalis kasvas Eesti-Soome vahelistel laevaliinidel müügitulu 2,7% tuginedes 21,3% kaubaveoühikute kasvule. Osa liini kaubaveoühikute kasvust tuli liini vahetanud laevalt Sea Wind. Eesti-Rootsi vahelisel laevaliinil, kus laevade mahutavus on eelmise aastaga võrreldes madalam, oli näha reisijate veo langust 9,9% ning kaubaveoühikute arv langes 10,4%.
Läti-Rootsi laevaliinil oli reisijate veo langus 41,2%, veetud kaubaveoühikute arv kahanes 59,6% võrra, veetud sõiduautode arv kahanes 33,0% ning müügitulu kahanes 39,4% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
Börsiteates tuuakse välja, et reisijate ja kaubaveo langus Läti-Rootsi liinil on tingitud asjaolust, et alates mullu augusti algusest opereerib liinil ainult üks laev, Isabelle. Esimese kvartali jooksul avaldus laevafirma teatel surve piletihindadele kõikidel laevaliinidel, mis tulenes konkurentide agressiivsest hinnastamisest. Samuti jätkus eelmise aasta teises kvartalis alanud reisijate arvu langus Vene turult.
Esimeses kvartalis oli välja prahitud kokku kuus laeva. Tänu suuremale prahitud laevade arvule suurenes müügitulu laevade prahtimisest võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 85,9% võrra, 15,7 miljoni euroni. Välja prahitud laevadest kaks, Silja Festival ja Regina Baltica, on Tallinki teatel plaanitud müüa teises kvartalis.
Laevade avalike alade ning restoranide ja poodide kontseptsioonide uuendused koos muudatustega opereerimises aitasid ettevõttel tõsta müügitulu pardal tarbimisest 3,5% reisija kohta.
Käesoleva majandusaasta esimeses kvartalis kasvas rahavoog äritegevusest kokku 19,2 miljonit eurot. Kontserni kogulikviidsus ulatus neljanda kvartali lõpus 68,8 miljoni euroni, mis hõlmab 66,3 miljonit eurot raha ja 2,5 miljonit eurot kasutamata krediidilimiite, tagades tugeva finantspositsiooni jätkusuutlikuks opereerimiseks, kirjutatakse börsiteates.
Täna on kauplemispühade tõttu kõik Baltikumi börsid suletud ja Tallinki aktsiatega kauplemist ei toimu.
Eile avaldas ma tulemused Viking Line, mille müügitulu 2015. aasta esimesel kvartalis kasvas 1,5% 105,0 miljoni euroni, sama aja tegevustulu oli -9,8 miljonit eurot võrreldes -17,1 miljoni euroga aasta varem, teatas ettevõte. Ka Viking Line'i teatel on nende teeninduspiirkonnas konkurents endiselt äärmiselt tugev, mis tähendab jätkuvat survet hindadele. Hindade ja reisijate arvu edasisest arengust sõltub kogu kontserni ülejäänud majandusaasta tulemus.
Enimloetud
1
Otsustajad Enefit Greeni börsilt lahkumise ja Ülemiste linnaku väljaostu juures
2
4
Viimased uudised
Maksutõusu ABC: mis on juba olnud ja mis veel tuleb
“Tippkohtumise” värske saade
Maksutõusu ABC: mis on juba olnud ja mis veel tuleb
“Tippkohtumise” värske saade
Maksutõusu ABC: mis on juba olnud ja mis veel tuleb
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Otsustajad Enefit Greeni börsilt lahkumise ja Ülemiste linnaku väljaostu juures
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele
Vana-Lõuna 39/1, 19094 Tallinn
(+372) 667 0111
online@aripaev.ee